Vastlakuklid valge šokolaadi-kohupiimakreemi ja astelpajukastmega

Kuklid (8-10 keskmise suurusega kuklit)

Koostisosad:

• 75ml piima
• 50ml vett
• 4g kuivpärmi (või 15g värsket pärmi)
• u 220-250g nisujahu
• 40g sulatatud võid
• 1 muna (kolmandik taignasse, ülejäänud kuklite määrimiseks)
• ¼ tl soola
• 1,5 sl suhkrut
• 1 sl vanillisuhkrut

Valmistamine:

1. Soojenda piim ja vesi käesoojaks (u 37 °C). Kui vedelik on üle ~45 °C, pärm hukkub.
2. Sega kuivpärm poole koguse (ca 100-110g) jahu hulka. Lisa vedelik ja sega. Kata kauss niiske rätikuga ja jäta tainas sooja kohta umbes tunniks ajaks seisma.
3. Kui tainas on hakanud kergelt mullitama ja muutunud õhuliseks, klopi lahti muna ja lisa pool munast taignasse. Lisa ka sulatatud ja toatemperatuurile jahtunud või, ülejäänud kogus jahu, suhkrud ja sool.
4. Sõtku minimaalselt, kuni tainas on ühtlane, pehme ja elastne. Vajadusel lisa veidi jahu, kuid tainas peaks jääma pigem pehme kui kuiv.
5. Kata kauss ja lase soojas kohas veelkord 30–45 minutit kerkida, kuni tainas on enam-vähem kahekordistunud.
6. Jaga tainas 8–10 ühtlase suurusega tükiks ja vormi siledad pallid.
7. Aseta taignapallid küpsetuspaberiga kaetud või kergelt võiga määritud ahjuplaadile/fooliumile. Lase veel 15–20 minutit köögirätiku all kerkida.
8. Määri kuklid munaga (munale võib lisada veidi piima) ja küpseta 210–220 °C juures 12–15 minutit, kuni kuklid on kuldpruunid. Lase neil täielikult jahtuda.

Valge šokolaadi-kohupiimakreem

Koostisosad:

• 50 g valget šokolaadi
• 200 g vanillimaitselist kohupiima
• 150 ml vahukoort

Valmistamine:

1. Sulata vesivannil valge šokolaad, lase hetkeks jahtuda ning sega see kohupiimaga ühtlaseks.
2. Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega vahukoore kogusest ⅔ õrnalt kohupiimasegu hulka.
3. Ülejäänud vahukoor jäta astelpajukastme jaoks.

Astelpajukaste

Koostisosad (sega kõik omavahel kokku):

• Ca 50ml šokolaadi ja kohupiimakreemist üle jäänud vahustatud vahukoort
• 2-3 sl eelvalmistatud astelpajupüreed
• 1-2 sl (maitse järgi) vahtrasiirupit või mett
• + külmutatud marju kuklikreemile pistmiseks.

Kuklite kokkupanek

1. Lõika jahtunud kuklitelt terava noaga ülemine osa ära.
2. Soovi korral uurista veidi sisu välja.
3. Nirista kukli põhjale 1–2 tl astelpajukastet.
4. Lisa peale ohtralt kreemi (lusika või pritskotiga) ning nirista veel astelpajukastet ja pista kreemi sisse mõned külmunud astelpajumarjad.
5. Aseta peale kukli “müts” ja puista soovi korral tuhksuhkrut.

*Retsept on inspireeritud Silja Luide vastlakuklite retseptist.

Huvilistele: Vastlapäev oli vanarahva kalendris talve murdepunkt. Selle päeva kombed olid igati praktilise tagamõttega.

Vastlapäeval käidi liugu laskmas selleks, et lina suvel pikaks kasvaks. Mida pikem liug, seda parem linasaak pidi tulema. Lina oli talurahva jaoks oluline: sellest tehti riideid, linu ja muud igapäevast tarbevara. Samamoodi püüti hea toidu ja rohke söömisega tagada jõudu ja jõukust kogu järgnevaks tööperioodiks. Hernesupp ja sealiha aitasid kevadeni vastu pidada.

Magusad vastlakuklid on tegelikult hilisem lisandus, mis jõudis Eestisse linnakultuuri ja Põhjamaade mõjul alles 19.–20. sajandil. Vastlakuklite taust ulatub paastueelsesse aega, mil enne pikemat paastuaega söödi viimast korda midagi rikkalikku ja rammusat. Rootsis tuntakse vastlakuklit semlana ning algselt söödi neid vaid vastlapäeval. Traditsioon oli nii kindel, et muul ajal kukleid ei peetud sobivaks süüagi.

Ajalukku on jäänud ka tagantjärgi humoorikas lugu Rootsi kuningas Adolf Fredrikust, kes suri 1771. aastal pärast ülimalt rikkalikku õhtusööki, mille hulka kuulus muuhulgas rohkesti semlasid.

Tänaseks on vastlakuklist saanud talvehooaja magustoit, mis kuulub vastlapäeva juurde ka ilma paastutraditsioonita. Vastlapäev on liikuv püha, mille aeg sõltub lihavõttepühadest. See langeb aga alati veebruari või märtsikuusse ning on seitse nädalat enne ülestõusmispühi. Kuna lihavõtted määratakse kevadise pööripäeva ja täiskuu järgi, liigub igal aastal ka vastlapäeva kuupäev.