Astelpaju (Hippophae rhamnoides L.) on tuntud eelkõige oma erksate oranžikate marjade poolest, kuid sama taime lehed pakuvad samuti mitmeid tervist toetavaid omadusi. Astelpaju lehed sisaldavad rohkelt polüfenoole, flavonoide, mineraalaineid ja antioksüdante ning on sajandite jooksul leidnud kasutust erinevates ravitraditsioonides. Tänapäeval uuritakse astelpaju lehtede potentsiaali nii toidulisandites kui ka looduskosmeetikas. Kasutada saab neid aga väga edukalt ka kodus.
Ajalooline kasutus ja rahvameditsiiniline taust
Astelpaju lehtede ravikasutus ulatub sajandite taha. Tiibeti ja Mongoolia rahvameditsiinis tunti taime kui organismi tasakaalustava ja turgutava vahendina. Tiibeti farmakopöas mainiti astelpaju kui seedimist, vereringet ja nahka toetavat taime. Astelpaju lehti kasutati väsimuse, seedetalitlushäirete ja verevaesuse korral. Lehekeediseid anti tihti koos teiste taimedega, näiteks lagritsa või kollajuurega, et toetada maksa ja põrna tööd.
Ka Hiina traditsioonilises meditsiinis mainitakse astelpaju lehti kui vahendit, mis aitab „tugevdada elujõudu“ ja taastada keha pärast haigust. Keedist soovitati kasutada näiteks köha ja külmetushaiguste korral.
Siberi rahvameditsiinis valmistati lehtedest kuumi jooke, mida kasutati immuunsüsteemi tugevdamiseks, palaviku alandamiseks ja külmetuse leevendamiseks. Lehtede tanniinide sisalduse tõttu peeti neid kasulikuks ka kõhuhädade, näiteks kõhulahtisuse korral. Lisaks pandi lehepurust segu haavadele, mille puhul arvati, et see kiirendab paranemist ja aitab vähendada põletikku.
Kesk-Aasia nomaadid kasutasid lehekompresse nahaärrituste ja pindmiste haavade raviks. 20. sajandi Nõukogude teadlased kaasasid astelpaju lehtede uurimuse adaptogeenide alaste teadustööde hulka, uurides nende võimet toetada organismi vastupanuvõimet stressile.
Keemiline koostis
Astelpaju lehed sisaldavad mitmekesist kooslust bioaktiivsetest ühenditest:
- Flavonoidid (nt kvertsetiin, kaempferool, isorhamnetiin): tugeva antioksüdanse toimega, toetavad rakkude kaitset ja veresoonkonda
- Tanniinid ja katehhiinid: aitavad tasakaalustada seedimist, avaldavad mikroobidevastast toimet
- Vitamiinid C ja E: kuigi esinevad väiksemates kogustes kui marjades, aitavad tugevdada organismi kaitsevõimet ja vähendada oksüdatiivset stressi
- Mineraalained: kaalium, magneesium, kaltsium, raud jm toetavad ainevahetust ja elektrolüütide tasakaalu
- Rasvhapped ja fütosteroolid: esinevad väikestes kogustes, aitavad vähendada põletikke ja toetavad naha tervist
Tänapäevased teadusandmed ja potentsiaal
- Antioksüdanne kaitse: leheekstraktid on näidanud tugevat võimet neutraliseerida vabu radikaale ja võimalikku rakukahjustust.
- Veresuhkru tasakaalustamine: loomkatsetes langetasid leotised veresuhkru taset ja parandasid insuliinitundlikkust.
- Maksa kaitsev toime: ekstraktid aitasid normaliseerida maksaensüümide taset ja vähendada oksüdatiivset stressi.
- Antimikroobne ja viirusevastane aktiivsus: ekstraktid pidurdasid osade bakterite ja viiruste kasvu.
- Veresoonkonna tugi: flavonoidid aitavad hoida veresoonte elastsust ja vereringe tasakaalu.
Kaasaegsed kasutusvõimalused
Tänapäeval kasutatakse astelpaju lehti mitmes valdkonnas:
- Taimeteed, leotised: Astelpaju leheteel on mahe, rohune maitse, mis sarnaneb rohelise teega. Sobib segada piparmündi, melissi või kibuvitsaga.
- Pulbrid ja kapslid: standardiseeritud ekstraktid immuunsuse, ainevahetuse ja stressitaluvuse toetamiseks.
- Kosmeetika: rahustava ja tasakaalustava toimega koostisosana tundlikule või väsimusnähtudega nahale.
- Loomakasvatus: lisandina loomasöötades, et tugevdada loomade tervist.
Kuidas kasutada astelpaju lehti kodus?
1. Lehetee valmistamine
Lisa 1–2 teelusikat kuivatatud lehti (või väike peotäis värskeid) 250 ml kuuma (90–95°C) vee sisse. Lase tõmmata 10–15 minutit. Maitseks sobib lisada ingverit, mett või sidrunikoort.
2. Naha- või juuksevesi
Keeda 2 supilusikat lehti 500 ml vees 15 minutit. Lase jahtuda ja kasuta loputuseks või tee nahale kompress.
3. Pulber smuutisse või kapslitesse
Kuivatatud lehed võib jahvatada peeneks ja lisada smuutidesse, putrudesse või kapseldada igapäevaseks tarvitamiseks.
Astelpaju lehtedest valmistatud tee sobib ka neile, kellel esineb mao ülihappesust või gastriiti. Erinevalt marjadest ja neist valmistatud mahlast, mis sisaldavad rohkelt orgaanilisi happeid ja võivad seetõttu tundlikkuse korral ärritada mao limaskesta, on astelpaju lehtedel maole märksa leebem toime. Lehetee ei tekita happelist ärritust ega süvenda maohaavandite või reflukshaigusega seotud sümptomeid. Uuringud on näidanud, et lehtedes leiduvad bioaktiivsed ühendid, sealhulgas flavonoidid, tanniinid ja fenoolühendid, omavad hoopis põletikuvastast ja limaskesta kaitsvat toimet. Seetõttu on astelpaju lehetee hea valik neile, kes vajavad mahedamat taimset tuge seedetrakti toetamiseks.
Jätkusuutlikkus
Astelpaju lehed on marjakoristuse loomulik kõrvalsaadus. Nende kasutamine vähendab põllumajanduslikke jäätmeid ja toetab ringmajanduslikku tootmismudelit. See aitab tõsta kogu taime väärtust ja vähendada survet loodusressurssidele.
Lehtede väärindamine võib pakkuda võimalusi väiketalunikele, kes saavad toormaterjalist valmistada teed või ekstrakte. Lisaks saab lehti komposteerida või kasutada biolaguneva kattematerjalina.
Mida rohkem oskame astelpaju erinevaid saadusi ära kasutada, seda väiksem on raiskamine ja seda suurem on kultuuri tervikväärtus. Astelpaju kui mitmeotstarbeline liik sobib ökosüsteemi hästi, sidudes lämmastikku ja takistades pinnase erosiooni.
Kirjandus:
- Geetha, S., Sai Ram, M., Singh, V., Ilavazhagan, G., & Sawhney, R. C. 2002. Anti-oxidant and immunomodulatory properties of Sea buckthorn (Hippophae rhamnoides) leaf extract. Journal of Ethnopharmacology, 79(3): 373–378.
- Guliyev, V. G., Gul, M., Yildirim, A., & Törüner, F. K. 2004. Research on the pharmacology of Hippophae rhamnoides L. (sea buckthorn): A review. Phytotherapy Research, 18(7): 553–556.
- Li, T. S. C., & Beveridge, T. (Eds.). 2003. Sea Buckthorn (Hippophae rhamnoides L.): Production and Utilization. NRC Research Press.
- Saggu, S., Divekar, H. M., Gupta, V., Sawhney, R. C., Banerjee, P. K., & Kumar, R. 2007. Adaptogenic and safety evaluation of seabuckthorn (Hippophae rhamnoides) leaf extract: A dose-dependent study. Food and Chemical Toxicology, 45(4): 609–617.
- Suryakumar, G., & Gupta, A. 2011. Medicinal and therapeutic potential of sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.). Journal of Ethnopharmacology, 138(2): 268–278.
- Upadhyay, N. K., Kumar, R., Siddiqui, M. S., & Gupta, A. 2010. Mechanism of wound-healing activity of Hippophae rhamnoides L. leaf extract in experimental burns. Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine, 7(3): 375–381.
