Ajalooline ja kultuuriline kontekst
Astelpaju (Hippophae rhamnoides L.), mida Hiinas hinnati juba Tangi dünastia ajal oluliste farmakoloogiliste omaduste tõttu, on viimastel kümnenditel muutunud läänemaailmas vähetuntud metsikust marjakultuurist populaarseks supermarjaks. Tänapäeval kasvatatakse astelpaju laialdaselt ka väljaspool taime looduslikku kasvupiirkonda, sealhulgas Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
Astelpaju on Kesk- ja Kagu-Aasias olnud kõrgelt hinnatud bioressurss juba aastasadu. Taime kõik osad on kasutust leidnud nii traditsioonilise meditsiini komponendi, toidu, kütuse kui söödana. Ka taime nimetus Hippophae on tuletatud ladinakeelsest sõnast hippo, mis tähendab hobust, ja phaos, mis tähendab sära. Seda seetõttu, et Kreekas kasutati astelpaju lehti ja oksi loomade söötmiseks, mille tulemusel loomad kosusid ning nende karvkate omandas särava läike, eriti just hobustel.
Lisaks traditsioonilisele kasutusele Hiinas ja Mongoolias on astelpaju mänginud olulist rolli ka Venemaal ja Himaalaja piirkonnas, kus seda on rakendatud mitmesuguste tervisehädade, sealhulgas nahahaiguste, kollatõve, astma, seedetrakti häirete ja reumaatiliste haiguste ravis. Ka Euroopas on astelpaju marju kasutatud nii taimsete ravimite, tervisetoitude kui looduslike nahahooldustoodete valmistamiseks.

Astelpaju keemiline koostis, tervisemõjud ja rakendused tootearenduses
Viimastel kümnenditel on taime keemilisi omadusi järjest rohkem uuritud ja saadud teaduslikud tulemused kinnitavad astelpaju kasulikkust nii ravimtaime, kui ka rikkaliku toiduainete allikana. Astelpajus sisaldub umbes 200 bioaktiivset komponenti, sealhulgas flavonoide, rasv- ja orgaanilisi happeid, vitamiine (A, E, K, C, B1 ja B2), aminohappeid ja makroelemente. Taimel on tõestatud antioksüdantne, antibakteriaalne ja põletikuvastane toime. Seega loovad astelpajus sisalduvad erinevad koostisosad laia spektri paljude haiguste raviks.
Astelpaju toetab südame-veresoonkonna tervist, aidates alandada kolesterooli ja triglütseriidide taset, ennetades trombide teket ning vähendades oksüdatiivset stressi. Astelpajul on ka neurokaitsvad omadused, mis toetavad närvisüsteemi tasakaalu ja närvikasvufaktorite tootmist. Lisaks omab astelpaju viirusevastaseid toimeid ning võib pärssida kasvajarakkude kasvu ja vähendada põletikulisi protsesse sepsise korral. Esialgsed uuringud viitavad ka võimalikule antidepressiivsele ja hingamisteid toetavale mõjule. Diabeedi korral võib astelpaju parandada insuliinitundlikkust ja stabiliseerida veresuhkru taset.
Astelpaju viljade ja lehtede kasutusvaldkonnad hõlmavad mitmeid erinevaid sektoreid:
- Toidulisandid ja funktsionaalsed toiduained – astelpajuõli, mahla ja ekstraktid. Astelpajuõli sisaldab muuhulgas rikkalikult oomega-3, -6, -7 ja -9 rasvhappeid, mis on olulised rakkude normaalseks talitluseks. Astelpaju lehed on samuti tervisele kasulikud ning sisaldavad rohkelt polüfenoole, flavonoide, vitamiine ja mineraale ning sobivad suurepäraselt tee tegemiseks.
- Kosmeetikatooted ja dermatoloogia – astelpajuõli kasutatakse naha niisutamiseks ja regenereerimiseks. Astelpaju aitab leevendada ekseemi, psoriaasi ning nahaärritusi, samuti soodustab haavade paranemist ja kaitseb nahka keskkonnamõjude eest.
- Meditsiinilised preparaadid – traditsioonilises ja kaasaegses meditsiinis kasutatakse astelpaju põletushaavade ja haavandite ravis. Astelpajuõli aitab muuhulgas tugevdada limaskesti ning vähendada põletikulisi protsesse, olles seetõttu hinnatud ka suuõõne ja kurgu tervise toetamisel.
- Farmakoloogilised uuringud – astelpaju bioaktiivseid ühendeid on järjest rohkem uuritud nende rolli osas vähi ennetamisel ja ravis. Mitmed uuringud on näidanud, et astelpajus leiduvad flavonoidid, karotenoidid ja polüfenoolid võivad pärssida kasvajarakkude kasvu, soodustada nende programmeeritud rakusurma (apoptoosi) ning vähendada oksüdatiivset stressi, mis on seotud vähi arenguga.
Astelpaju ja keskkond
Oma olemuselt on tegemist keskkonnasõbraliku ja vähenõudliku taimesordiga, mis kasvab erinevates pinnase- ja ilmastikutingimustes. Üheks põhjuseks on taime võime teha koostööd end ümbritseva keskkonnaga. Astelpaju juurestik on sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega, mis suurendavad looduslikult mulla viljakust, ning juurestiku üldine tugev ja keerukas struktuur teeb taimest optimaalse vee- ja pinnasekaitse erodeeritud aladel. Kuna lämmastiku sidumiseks vajalikud keerulised biokeemilised mehhanismid on olemas ainult bakteritel ja mitte taimedel endil, on koostöö astelpaju jaoks oluline keskkonnas paremini toime tulekuks.
Sellest kasulikust sümbioosist võtab osa ka inimene. Näiteks Hiinas on astelpaju aidanud tõhusalt mulla erosiooni ja veekadu kontrolli all hoida ning suurendanud maaparandust, kuna sobib istutamiseks halvenenud muldadele. Astelpaju istandused on pakkunud ka lisaväärtust andvaid tööstusharusid, toetades riikide maapiirkondade majandust. Kanadas on astelpaju osutunud väga kasulikuks metsloomade elupaikade, kaitsevööndite, erosioonitõrje ja endiste kaevanduste pinnase taastamise kohapealt. Euroopa põhjarannikul ja Briti saartel on astelpaju taimed kasutuses rannajoonte stabiliseerimise eesmärgil. Hollandis, Breskensi piirkonnas, kasvab samuti hulgaliselt astelpaju taimi just liivastel, mereäärsete tammide pealsetel aladel, kus nad toimivad pinnasekaitsena.

Tervislikud komponendid ühest toitainest
Tänapäeval on valikuvõimalusi küllaga, kuid üha enam inimesi pöördub tagasi tervislikuma toitumise, looduses liikumise ja looduslike koostisosade poole. Tervisetoodete – olgu need toidulisandid, funktsionaalsed toidud või ilutooted – nõudlus kasvab pidevalt. Kiire elutempo ja igapäevased kohustused suunavad inimesi otsima loodusest tuge, eelistades samas tänapäevastele vajadustele vastavaid mugavaid ja kergesti kättesaadavaid lahendusi. Just siin on astelpaju kindlalt oma koha leidnud – väikeses oranžis marjas peitub muljetavaldav konsentreeritud kogus elutähtsaid toitaineid ja vitamiine.
Ajalooliselt võis astelpaju marjade rikkalik koostis inimestele eriliselt tähtis olla. Kuna marjad valmivad sügisel ja püsivad tihtipeale taimel talvekuudeni välja, oleks see teinud astelpajust just talvepoole hindamatu vitamiinide allika. Seda ajal, mil alternatiive nappis.

Astelpaju on mitmetahuline ressurss, mille väärtus ulatub kaugemale pelgalt toidu- ja tervisetoodete valdkonnast. Selle ainulaadne keemiline koostis, mitmekülgsed kasutusvõimalused ja keskkonnasäästlikkus muudavad astelpaju oluliseks nii inimtervise edendamisel kui ka ökoloogilises tasakaalus. Lisaks on astelpaju oluline jätkusuutliku põllumajanduse kontekstis, aidates parandada mulla viljakust ning vähendada erosiooni. Tänu laiale kasutusalale toidu-, meditsiini- ja kosmeetikatööstuses on astelpaju jätkuvalt väärtuslik loodusvara, mille tähtsus on kasvuteel.
Allikad:
- Dubey, Roshan Kumar, Satyam Shukla, Vaishnavi Shukla, Sumit Singh. 2024. Sea buckthorn: A potential dietary supplement with multifaceted therapeutic activities. Intelligent Pharmacy 2: 681–687
- Li, Thomas S., Ryan W. Schroeder. 1996. Sea Buckthorn (Hippophae rhamnoides L.): A Multipurpose Plant. Horticultural Technology. 6(4): 370-380.
- Skalski, Olas B, Ulanowska K. 2018. The Anticancer Activity of Sea Buckthorn [Elaeagnus rhamnoides (L.) A. Nelson]. Front Pharmacol. 15(9): 232.
- Suryakumar, Geetha, Asheesh Gupta. 2011. Medicinal and therapeutic potential of Sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.). Journal of Ethnopharmacology. 138(2): 268-78.
- Tredici, Peter Del. 1995. A Nitrogen Fixation: The Story of the Frankia Symbiosis. Arnoldia. 55(4): 26–31.