Lühike vastus: ei ole.
Astelpaju teaduslik nimi on Hippophae rhamnoides ja ta kuulub hõbepuuliste sugukonda ehk Elaeagnaceae hulka. Päris pajud kuuluvad aga perekonda Salix ja pajuliste sugukonda Salicaceae. Botaaniliselt on need kaks üsna kauged sugulased.
Sõna “paju” astelpaju nimes on küll osa taime nimetusest, kuid tegelikult see taime botaanilisele sugulusele ei viita. Tõenäoliselt meenutasid astelpaju kitsad hallikasrohelised lehed kunagi kellelegi pajulehti ning nimi jäi kasutusse. Taimede nimed kujunevad sageli välimuse, kasvukoha või mõne silmatorkava omaduse järgi, mitte alati botaanilise suguluse alusel.
See ei ole tegelikult kuigi haruldane. Ka maapähkel ei ole päris pähkel ja maasikas ei ole botaanilises mõttes tegelikult mari, vaid koguvili. Punane mahlane osa, mida sööme, ei ole päris vili, vaid paisunud õiepõhi. Hoopis need väikesed täpid maasika pinnal on tegelikud maasika viljad, ehk väikesed pähklikesed, ning iga sellise väikese pähklikese sees on omakorda maasika seeme. Aga tagasi astelpaju juurde…
Oliivi sugulane?
Vanem astelpajupõõsas võib tähelepanelikumal vaatlemisel tõesti olla oliivipuuga sarnane. Oliiv kuulub siiski aga samuti hoopis teise sugukonda milleks on Oleaceae. Visuaalne sarnasus tuleb pigem sellest, et nii oliiv kui astelpaju on kujunenud elama karmides tingimustes. Üks talub põuda ja kuumust, teine külma, tuult ja vaest pinnast. Mõlemad kasvavad pigem aeglaselt, mõlemal on kitsad lehed ja vananedes võivad mõlemad muutuda keerdunuks ning skulptuurseks.
Astelpaju (talvistel piltidel) ja Vahemere oliivipuud võivad oma kujult üllatavalt sarnased välja näha.
Kes on astelpaju tegelikud sugulased?
Astelpaju lähimad tuntud sugulased kuuluvad hõbepuuliste sugukonda. Nendeks on eelkõige hõbepuud (Elaeagnus) ja shepherdiad (Shepherdia). Ka neil on sageli hõbedased lehed, hea vastupidavus ning võime kasvada seal, kus paljud teised taimed hätta jäävad.
Üks tuntumaid sugulasi on näiteks ahtalehine hõbepuu (Elaeagnus angustifolia), keda tuntakse inglise keeles ka nime all Russian olive. Kuigi nimi viitab oliivile, ei ole tegemist päris oliivipuuga, vaid sama sugukonna liigiga nagu astelpaju.
Samasse perekonda kuuluvad ka mitmed teised hõbepuud, mida kasutatakse ilutaimedena või millel on söödavad viljad, näiteks Elaeagnus commutata ja Elaeagnus multiflora. Põhja-Ameerikas kasvavad shepherdiad, näiteks Shepherdia argentea, mida tuntakse ka kui buffaloberry.
Elaeagnus angustifolia ehk ahtalehine hõbepuu kuulub samasse hõbepuuliste sugukonda nagu astelpaju. Kitsad hõbedased lehed ja hallikas võra võivad teda visuaalselt meenutama panna nii oliivi kui ka astelpaju. Erinevalt astelpajust on tema õied kollakad ning selgelt eristatavad, sageli tugeva ja meeldiva lõhnaga.
Hõbepuuliste eelis vaestes kasvutingimustes
Neid taimi ühendab lisaks välimusele veel üks oluline ökoloogiline omadus. Peaaegu kõik hõbepuuliste sugukonna liigid teevad koostööd Frankia-bakteritega, mis elavad juurtel väikestes mugulates. Need bakterid seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimele kättesaadavaks. Tänu sellele suudavad nad kasvada liivastes, kivistes ja toitainetevaestes kasvukohtades.
Seetõttu saab astelpaju ja tema sugulasi pidada pioneertaimedeks, mis asustavad keerulisi ja vaeseid kasvukohti esimestena ning aitavad seeläbi mullakeskkonda parandada.
Lõpetuseks võib nentida, et taimede nimetused kujunevad sageli välimuse või kasvukoha järgi, mitte otseselt sugulussidemete põhjal. Järgmises postituses vaatame täpsemalt, kuidas astelpaju veel eri keeltes nimetatakse.
- Li, T. S. C. & Beveridge, T. H. J. (2003). Sea Buckthorn (Hippophae rhamnoides L.): Production and Utilization. NRC Research Press.
- Rousi, A. (1971). The genus Hippophae L. A taxonomic study. Annales Botanici Fennici, 8(3), 177–227.
- Swenson, U. & Bartish, I. V. (2002). Taxonomic synopsis of Hippophae (Elaeagnaceae). Nordic Journal of Botany, 22(3), 369–374.
- Kato, K., Kawamura, F., Kikuchi, A., Yasuda, M. & Kondo, T. (2008). Nitrogen fixation in sea buckthorn (Hippophae rhamnoides L.) with Frankia. Plant and Soil, 311, 177–185.
