Mida vaja läheb
- Mahlategemisel sõelale jäänud astelpaju pressjääk (seemned ja kestad)
- Küpsetuspaber ja toidukuivati (või madalale temperatuurile seadistatud ahi)
- Kohviveski või vürtsiveski, või vana hea uhmer.
Valmistamine
- Pärast mahlapressimist suru sõelale jäänud massist välja nii palju vedelikku kui võimalik. Laota nõrutatud segu õhukese kihina küpsetuspaberile ning aseta see toidukuivati restidele.
- Kuivata umbes 45 °C juures, kuni mass on täielikult kuiv ja krõbe. Tavaliselt kulub 6–8 tundi, sõltuvalt kihi paksusest.
Madalam temperatuur aitab paremini säilitada kuumustundlikke ühendeid, nagu C-vitamiin ja osa polüfenoole. - Kui segu on täiesti kuiv, jahvata see kohvi- või vürtsiveskis soovitud tekstuurini.
Jämedam jahvatus sobib hästi küpsetistesse ja smuutidesse. - Säilita õhukindlas anumas jahedas, kuivas ning valguse eest kaitstud kohas.
Kuidas jahvatatud astelpaju kasutada?
- Lisa teelusikatäis jogurtile või smuutile.
- Sega hommikupudru või -müsli sisse, et lisada kiudaineid ja maitset.
- Kasuta loodusliku värvi- ja maitseandjana pannkookides, energiapallides või magustoitudes.
- Soovi korral katseta ka nahahoolduses: meega või jogurtiga segatuna sobib lihtsaks koduseks näomaskiks.
Huvilistele: Astelpaju ei talu hästi kuumust. C-vitamiin, mitmed karotenoidid ja polüfenoolid lagunevad kõrgel temperatuuril kiiresti. Seetõttu soovitame astelpaju kuivatada temperatuurivahemikus 40–50 °C. Nendel temperatuuridel jääb värv intensiivsem, toitained alles ning maitse värskele marjale võimalikult sarnane.
Astelpaju kasvab looduslikult tihtipeale ranniku liivikutel ja kivistel aladel, kus vähesed teised liigid püsivad. Ta seob õhulämmastikku ja aitab mulda stabiliseerida. Marjades ja seemnetes leiduvad rasvhapped (sh oomega-7 viljalihas ja oomega-3 seemnetes) ning antioksüdandid toetavad taime enda vastupidavust külmale ja kuivusele.
Pärast mahlapressimist jääb tegelikult märkimisväärne osa neist ühenditest pressijääki, mistõttu sobib jahvatatud astelpaju igapäevase toidu rikastamiseks hästi.
