Astelpajumuffinid hapukoore ja fariinsuhkruga

Kuldsed, mahlased, kergelt hapukad ja mitte liiga magusad muffinid, mis sobivad hästi nii kohvi kui tee kõrvale.

Need hapukoore- ja astelpajumuffinid on kuldse kooriku ja pehme sisuga, ning ühendavad endas kerge karamellise magususe ja astelpajumarjade hapukuse.

Tainas:

  • 4 dl nisujahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 1,5 dl fariinsuhkrut
  • 1 muna
  • 125 g sulatatud võid
  • 2 dl hapukoort
  • 1 dl piima
  • 1,5 dl astelpajumarju (värsked või külmutatud)

Glasuur:

  • 2 dl tuhksuhkrut
  • 2 sl astelpajumahla
  1. Mõõda kaussi jahu, küpsetuspulber ja fariinsuhkur ning sega läbi.
  2. Lisa juurde muna, sulatatud või, hapukoor ja piim ning sega ühtlaseks taignaks.
  3. Lisa astelpajumarjad ja sega tainas kiirelt ja ettevaatlikult veelkord läbi, et marjad ei jõuaks üles sulada ega puruneks.
  4. Jaota tainas muffinivormidesse (kasuta paberist/silikoonist vorme või määri vormi pesad kergelt võiga).
  5. Küpseta 200 °C juures eelkuumutatud ahjus 20-25 minutit kuni muffinid on kuldpruunid.
  6. Lase muffinitel jahtuda ja valmista glasuur. Selleks sega tuhksuhkur ja astelpajumahl ühtlaseks ning nirista jahtunud muffinitele.
  7. Lisa peale veel mõned astelpajumarjad ja soovi korral ka riivitud apelsinikoort.

Nipp: Ära külmutatud marju eelnevalt sulata kuna nii säilitavad nad paremini kuju ega muuda tainast liiga vedelaks. Lisaks ei jõua kuumus neile nii teravalt mõjuda, mis aitab omakorda maitse värskena hoida.

Kui soovid rohkem teada, miks astelpaju kuuma kardab, siis saad selle kohta lugeda siit.

Pereköögi retsept jaanuarist 2006, mugandatud.

Huvilistele: sõna muffin oli Inglismaal kasutusel juba 18. sajandil, kuid selle täpne päritolu pole lõpuni selge. Võimalik, et nimetus pärineb prantsuse keelest (mouflet – pehme leib) või saksa keelest (muffen – väikesed koogid). Huvitaval kombel tähendas sõna „muffin“ algselt aga veidi teistsugust küpsetist: Inglismaal olid muffinid hoopis õhukesed pärmtaignast saiad, mida küpsetati restil või pannil ja serveeriti võiga. Tänapäevased muffinid, nagu me neid ka Eestis tunneme, on pigem USA päritolu. Igal juhul on muffin saanud universaalseks küpsetiseks, kuhu saab peita peaaegu kõike: marju, šokolaadi, juustu, köögivilju ja isegi peekonit.

Eestis pole „muffinile“ meie teada seni päris oma kohalikku nimetust juurdunud. Sõnad nagu küpsetis, koogike või vormikook ei kanna endas päris seda sama tunnet ja tähendust, mida sõna muffin endas hõlmab. Kui peaks pakkuma eestikeelse vaste, võikski see olla näiteks muhvin. Nagu Naksitrallide Muhv – soe, pehme, veidi ümar ning uje tegelane, kelle iseloom sobib ideaalselt ühe armsa väikse koogi kehastuseks. 🙂